* Tulin hommikul rattaga tööle, muusika kõrvades. Kohe astus isa ka läbi, tõi õunu. Imeline päeva algus. 🙂
Kui olla aus vastates küsimusele kuidas mul läheb, siis ütleks vaatamata kõigele, et hästi! Kuulan ja analüüsin oma mõtteid ja tundeid. Üritan elada hetkes, nii palju kui see on võimalik.
Põhimõtteliselt õpin elama, nii nagu laps õpib kõndima. Kukun ja tõusen uuesti püsti, aga tunne on hea ja ei ole mingitki varianti, et enam ei ürita. Ma saan selle asja selgeks!
Ja üks asi veel.. ma tean, et miski ei ole juhuslik! Pidime tegelema ema/isa probleemidega, aga selle asemel tegime hoopiski rännaku eelmisesse ellu. See oli elumuutev kogemus! See pani nägema asju läbi uue perspektiivi!!!
Tanja, 32